See pastakas, mis neid siniseid jutte siia paberile teeb, lõhnab kõvasti kotleti järgi. Koduse kotleti, mis on valmistatud välismaal tehtud ahjus, kummalistest komponentidest kokku pressitud, ent ometi koduse kotleti järgi. See meenutab mulle, et tööpäev peaks varsti läbi saama ning mind ootab kodune õhtusöök. Silmitsen enda taga lähenevaid äikesepilvi, kuulen ja kuulan mürinat ning oma sisemist häält.
- Kui mõnus oleks istuda kodus, mis on tehtud sinu enda kätega, istuda kamina ees, mis on sinu puiduga köetav, lugeda raamatut, mida sa oled terve elu taga otsinud ning kuulata vihma hääli, mis kostavad akna tagant.
Keegi ei häiri sind selles hingerahus, telefonid on väljas, arvutid kinni. Isegi elekter on väljas. Nagu vanal ajal. Äkki hakkavad pähe tulema erinevad mõtted, sa oled nendega tête à tête(1) ning igasugune segamine on välistatud. Sa silmisted hõõguvat sütt, selle peegeldus hüpleb sul silmades. Kõik probleemid ja mured jäävad välisseinte taha, põlevad kaminas, selle peegelduses. Siis neid enam ei ole. Ka poliitilised. Ka põiemured. Ka kriis. Kõik ogad, mille otsa sa kunagi komistanud oled. Kuid sa ei nuta, sa ei ole kurb, isegi tõsine mitte. Sa naerad, sul on hea olla, sest sel hetkel oled sa iseendaga, keegi ei tüüta sind enda muredega, võlgadega või puhkusteprobleemidega. Nad on juba ammu tuhaks muutund ning korraks korstnast sisse puhund tuul võttis selle tuha kaasa. Vahest tõi kellegi põllule väetiseks. Selliseid põlde, kuhu sellist väetist panna, leidub küllalt. Aga sinusse see ei puutu. Sa ei mõtle tulevikule, sest teda ei eksisteeri. Minevikust nopid positiivseid külgi, rõõmuhetki ning kogud need kokku veel üheks lõkeks, mis soojendab sind lisaks veel ka seestpoolt. Lõkesse satuvad aina uued oksakesed ning ta muutub juba möllavaks. Seda peab ka oskama talitseda, kõike ei tohi korraga ära kasutada. Vaja võib seda minna juba järgmine päev, mil paraku tuleb jälle elekter sisse lülitada ning avada ennast maailmale. Minna tööle. Olla samasugune nagu tuhatkond teisi, kuid selle lõke abil olla samas isiksus.
(1) - otsetõlge - nelja silma all (pr. k.)
No comments:
Post a Comment