Pt. 4.

S. O. S.

Kaks tähte, mis ei oma omavahel mingit seost. Korduvad, aga ometi nii tähtsad. Elupäästjad. Kõigest tähed, aga elupäästjad. Naeruväärne. Või tegelikult.. Ei ole arukas rääkida nii asjade kohta, mis teevad su elu lihtsamaks, kuid samas, kas elu on vaja lihtsaks üldse muuta? Kui teha see väga lihtsaks, siis kaovad enamus asju, mille lahendamine ning mille üle arutlemine pakuks päris head pinget. Samas aga ilmuvad aina uued pleikarid ja tibid, kes patseerivad ringi iPhone'idega ning väidavad, et riietuvad stiilselt. Käia ajaga kaasas ei tähenda seda, et kõik peab enda peale riputama. Ega sa jõulupuu ole. Kaasaegseid võimalusi kasutades peab oskama ennast arendada ning olema endale kasulik. Aga selle asemel on praegusel noorel põlvkonnal arvutiaju. Ja failid on tühjad. Jah, las räägivad, et see on demagoogia. Aga proovigu tõestada vastupidist. Ja palun mitte ühe-kahe-kolme eksemplaariga. Erandeid on alati, kuid üksikutest ei ole kasu. Nuga kõrri neile, kes praegu arvasid ennast erandite hulka. Need on sentimentaalsed olendid, kes elavad ainult illusioonidest. Jah, nuga kõrri ka mulle, ütlevad need, kuna mina tõstsin end nende seas esile. Persse see austus ja viisakus, viskan neid märja sokiga ning määrin endale muna krae vahele. Enam ma ei hakka naeratama ebameeldivale mulle inimesele. Me ei ole seda naeratust väärt, ei tema ega mina. Ma ei anna ülemustele õigust olla üleolevad. Ma ei.. Lubadused. Kuidas saan midagi lubada mina, kes on nii mõnigi kord kedagi alt vedanud? Ei ole olnud piisavalt tugev selleks, et öelda "ei"? Popp-laulu sõnad on sama lihtsad kui üks lubadus, neid kirjutada on sama lihtne kui lubadusi anda. Mõlemad on sama mõttetu sisuga. Kas tasub siis üldse usaldada teisi? Enne kui hakkad kellegilt lubadust võtma, mõtle, kas teda üldse võib usaldada? Aga sind? Kriitiline oskab meist olla igaüks, aga ka kriitika peab midagi andma. Ta ei tohi olla hävitav, ehkki seda kasutatakse tänapäevase piinamis- ja surmariistana. Jah, ei mingit kritiseerimist enam minu poolt. Kinnine ring.