Pt. 20.

Juubelipostitus. Täna oli väga hea päev. Ma  nautisin iga sekundit - täna oli meie tähelend. Olgu öeldud nii. See tõesti oli väga hea esinemine. Ma olen tähele pannud, et laval olemine ei ole üldse hirmus, hoopis vastupidi, kui juba sattusid, siis naudi ka seda. Ma igathes sain hakkama. Me kõik saime. Äpardus oli, aga ta ka oli nii loomulik, et seda ei tohikski äparduseks nimetada. Hea uuendus pigem. Oksmaa ja Kazatšok said isegi eriauhinnad. Jana tõesti sobis Oksmaa rolli, ainult et Liisa veidi liialdas oma kiitustega, elus ta siiski nii Arnold ka ei ole. Võitjad me küll ei olnud, see-eest oli see isegi natuke teatrietenduse moodi. Ei, selleks oleks vale nimetada, aga selle moodi paistis küll. Mida öelda võitjate kohta? Seks müüb. Aga et joonistatud six-pack ka müüb, oli küll üllatuseks. Muuseas, mulle hakkasid need Kairiti vanaisa päikeseprillid niivõrd meeldima, et hakkasin isegi kaaluma, kas ei peaks ka sellised (taolised) kuskilt endale ärima. Päris lahedad on tegelikult. Playboxil juhtusid mulle järjekordselt ühed fancy-style-glasses, millel olid klaaside asemel plastpulgad. Noh, meie Gaga ka alla ei jäänud - klaaside asemel oli aukudes plastik, ka muuseas vanaisa omad. Seekord pärast üritust ei tahtnud ma kõrvale hoiduda lõbust ning suundusin Kärdi, Jaana ja Lisserdise meeldivas seltskonnas diskotama. Juhhei, võite naerda, aga see oli mu esimene tõsisem disko. Ja väga lõbus oli ka. Anton (üks võitjatest) käis mind õnnitlemas mu tecktonik'u saavutuste pärast. Ma isegi ei mäleta, millal ma seda viimati tantsinud olin, aga päris hästi tuli välja, nagu videolt näha oli. Jah, see päev oli väga hea. Ja varsti on juba ka jõulupidu, nii et külas jätkub tants ja trall!