Seminar

Esimene päev, 30.10.2010

Jepjep, jõudsin bussile siiski õigel ajal. Sõit möödus vipertsusteta ning Tallinnas olin juba enne kavandatud aega. Estonia juures aga tekkis küsimus - mismoodi see buss Roostale õigupoolest välja näeb? Inimesi kuskil ei ole, ainult mingi jotakari, kes kohe kindlasti minuga ühte sihtpunkti ei jaga. Ühel hetkel aga astus minu juurde üks neiu ning küsis, kas ka mina suundun koolitusele. Saanud jaatava vastuse, juhatas ta mind ja veel kahte Solarise juurde, kus seisis pä-äris suur buss. Mina enne olin mõelnud, et saame mikroga hakkama - tühjagi. Nagu pärast selgus, oli meid 51 inimest. Igatahes. Sõit Roostale oli üpriski põnev, iga kord kui vaatasin bussijuhi poole, rääkis ta telefoniga küsimaks juhtnööre, kuhu minna. Noarootsi vallas on palju kohasilte, millel on ka rootsikeelne nimi all - see oli täitsa uudis mulle. Roosta ise tundub ilus väike koht olevat - söök ka päris hea. Niisiis - hakkas kõik pihta. Koolitus ei olnudki tegelikult mingi koolitus - hoopis tõeline simulatsioon (ei, me ei mänginud Simse:D:D). Meid pandi olukorda, kus meie planeet on hävinemas ning meie kui päästekomando(oli vist selline nimi?) saabusime planeedile Sim. Peame sellel üles ehitama ühiskonna, mis toimiks kõigi jaoks. Tööd tegime rühmades, vahetades omavahel ressursse ning vahel ka Skype'is niisama juttu ajades. (See niisama jutt koondus sellele, et mõnedel oli suur tahe korraldada PIVO PIDU (kirjaviis muutmata)) Kui see töö oli lõppenud, suundusime sööma, enne seda veel astudes oma rollidest lõplikult välja. Õhtu alates kella 21.00 oli vägagi tegus, tutvusime üksteisega lähemalt ning mängisime kõiksugu mänge (mis ei jäänud ilma Vaesemehe Twisterita).
Teine päev 31.10.2010
Eheh. Teise päeva alguseks olin aru saanud, et see koolitus on väga eriline. Mitte sellepärast, et toimus kuskil kaugel, aga just inimesed tegid selle selliseks. Alguses sõime hommikust (kuskil 9 paiku) ning kl 10 algas eelmise päeva väike analüüs. Kõige pealt läksime oma grupiga meie majakesse, kus tõsimeeli võtsime kokku, mis läks hästi ja mis aia taha. Natuke ajasime ka niisama juttu, oli selge, et ka teistele meeldis siin. Siis koondusime tagasi (pea)saali, ning moodustasime täiesti uued rühmad, kellega arutasime edaspidi, mida meie saaksime muuta noorte elus. Vahepeal tuli ka lõuna. Kõige lõpus paluti täita veel tagasisideankeet ning enne tagasisõitu tegime ka grupipildi. Bussijuht oli väga lahke ning sõidutas meid täitsa bussijaama välja. Tore oli teada, et mina ei ole koolituselt ainus, kes Rakvere poole peab sõitma. Vähemalt on sõidu ajal seltsi.
Kokkuvõttes oli üritus suurepäraselt tehtud. Ainus miinus on kõige juures see, et veel natuke ja ma jään kopsupõletikku, vähemalt köha on selle sarnane. Aga tänud korraldajatele!

Alex.