Sobrasin täna päris kaua EKM-i kodulehel. Eesmärgiks oli üks väga lihtne asi - leida Tõnno Jonuksi perekonnanimi, aga jäin sinna palju kauemaks. Peaks kunagi ära seal käima. Seda kohta on päris mitmed selle ala päris usaldusväärsed inimesed kiitnud. Ta rääkis tookord päris huvitavalt. Nüüd tean ka mina, et see tulederida seal Rakvere linnusest põhjapool, on tegelikult jälg tollest kaitsevallist ning kogu põhjapoolne osa Vallimäest on tegelikult inimkätega tehtud. Ei olekski osanud arvata.
Vaadates aknast välja ning nähes seal ühte buntet natuuri, tekib tahtmine põhja liikuda. Näha lund, igijääd. Igihaljas jää. Paradoks? Üldse mitte. Pigem elav kujutlusvõime. Mul oli praegu tahtmine helistada kellelegi ning panna talle ette, et läheks koos kuhugi ning sööks sibulaid ja hiljem kahekesi ühe sidruni ära. Kes tahaks?
No comments:
Post a Comment